Tööandja ja tööotsija soovides endiselt suur lõhe

Kui rääkida töökuulutustest, siis alustuseks tuleks tööandjatel loobuda mõningatest väljenditest. "Konkurentsivõimeline palk, toredad töökaaslased ja hea töökeskkond ei anna mingit infot," tõi Saar-Veelmaa näiteks. "Lisaks tuleks kantseliit vahetada inimliku keelekasutuse vastu."

"Samuti peaks värbamine ise olema kordades interaktiivsem ja kaasavam, kui seda pakub portaalis või lehesabas ilmuv kuulutus, alustades kontoriturismist, lõpetades oma erialal loengute pakkumisega, infopäevadega, teadliku tööandja brändinguga," pakkus Saar-Veelmaa välja. 

Tööandja turunduse agentuuri Brandem ja Palgainfo Agentuuri koostöös hiljuti läbi viidud Eesti suurima tööturu- ja palgauuringu tulemustest selgus, et kõige sagedasemad põhjused, miks inimesed jätavad töökohale kandideerimata, on negatiivne kogemus kliendina (72%), igav tööülesannete kirjeldus (69%) ja see, kui ettevõtte juht on jätnud endast avalikkuses halva mulje (68%).

Saar-Veelmaa kinnitas, et tuginedes enda kogemusele karjäärinõustaja ja tööõnneuurijana on uuringust välja tulnud põhjused üsna levinud. "Eesti tööturg on väike ja kui tööandja teadlikult ei tegele oma maine kujundamise ja hoidmisega, mõjutab see ka seda, kas parimad tahavad tema juurde tööle minna või mitte," märkis ta.

"Näitena võib tuua, et väga vähesed jaeketid reklaamivad töökuulutusi ka oma müüdavate toodete, teenuste peal, ja et vähe kasutatakse teeninduskeskkonda värbamiskeskkonnana, kui mannetu A4 kirjaga "Tule meile tööle!" välja arvata," lausus ta. 

Mõni aeg tagasi oli Saar-Veelmaa sõnul Prismal kassalintidel kiri: "Tule meile tööle, saame selle kassa ka käima!" "See on samm lähemale klientide hulgast värbamisele. Aga mitte ainult see, ka kliendikogemus loeb. Kas näen läbimõeldust tegevustes, kvaliteeti kõiges ja rahulolust pakatavaid teenindajaid," nimetas ta. 

Negatiivsed kommentaarid võivad mõjutada küll kandidaatide valvsust, kuid kuna konfliktid on alati kahepoolsed, siis karjäärinõustaja hinnangul need nii väga ei mõjuta. "Juhi ebapädev käitumine, mis meedias kajastatud, võib olla mõjutegur, võib ka mitte, oleneb, kui edukas on organisatsioon tervikuna," leidis Saar-Veelmaa.

Igavad töökuulutused on tema sõnul seevastu probleemiks pikka aega. "2000ndate alguses, kui tegutsesin turundusjuhina Eesti suurimas töövahendusportaalis, siis oli tavapärane, et ettevõtted tegid oma töökuulutusi copy-paste meetodil teiste kuulutuste pealt. Täna, kolmteist aastat hiljem tundub, et suur osa kasutab ikka veel sama meetodit," ütles ta.

Leidub ka muidugi väga lahedaid, eristuvaid kuulutusi, kuid need on pigem erandid. "Alati ei pruugi ka superkujundusega, turunduslikult perfektne kuulutus töötada, kui töökeskkond ja töö ise ei vasta sellele, mida lubatakse," rõhutas ta.

"Tööotsijad tahavad lugu, narratiivi, mis kuulutusest välja paistaks. Eriti Y-generatsioon vajab rohkem mängulisust, vastust küsimusele, kuidas ma seal töökohas maailma paremaks muudan. Kuidas see töökoht tööturul minu konkurentsivõimet kasvatab ja kas see arvestab ka minu elustiiliga," leidis Saar-Veelma.